Alati on meeldiv, kui ettekandele tuuakse n-ö uusi vanu väärtuslikke teoseid ja seekord tegi valiku eriti põnevaks fakt, et tegemist oli barokiajastu naishelilooja loominguga. Élisabeth Jacquet de La Guerre oli ka üks esimesi prantsuse heliloojaid, kes hakkas itaallaste eeskujul sonaate kirjutama. Floridante esituses kõlaski tema kammersonaat nr 3 in D. Nii selle kui ka kõikide teiste ettekandele tulnud teoste esitus oli väga kõrgetasemeline, seega väärikas punkt kogu festivalile. (Äli-Ann Klooren, Sirp, 24.03.2017, Estonia, whole article)
Ühe teise pildi elustas EMTA doktorandist muusikateadlane Heidi Heinmaa, kes oli innustanud ansamblit Floridante ette võtma Eesti- ja Liivimaal tegutsenud baltisaksa heliloojate küllusliku loomingu. Selle kontserdi puhul peab tunnustama eriliselt sooja tämbriga meelde sööbinud metsosopran Tuuri Dedet ning tema viimistletud ja salmilaulu mõnevõrra pretensioonika vormi emotsionaalseks tervikuks kujundamist. (Mirje Mändla, Sirp, 25.11.2016, Estonia, whole article)
Saale Fischeri meisterliku agoogikaga ning selge arhitektoonilise ülesehitusega esitatud Allemande Bachi Partiitast nr 4 mõjus sedavõrd sugereerivalt, et publikul kulus pärast viimaste nootide kõlamist hea hulk aega reaalsusse naasmiseks ning tulise aplausiga tagasihoidliku klavessinisti tänamisega alustamiseks. (Maarja Kindel, Sirp, 17.07.2015, Estonia, whole article)
Kõige eredama elamuse sain siiski vanamuusika ansambli Floridante koostööst kontratenor Ivo Postiga. Ansambel on tegutsenud vaevalt aasta, aga kuna ansambli koosluses mängivad põhjaliku vanamuusikahariduse saanud ja juba kogenud, mitmeski muusikalises ühenduses tuntud muusikud, kelle esteetilised vaated ning arusaam süvenemisest tundub kokku langevat, on tulemus äärmiselt mänguline ja nauditav. /…/ Tundub, et Floridante suudab kuulajates tekitada kripelduse, et ühine hetk jäi liialt üürikeseks. (Mirje Mändla, Sirp, 10.04.15, Estonia, whole article)
Lummas Saale Fischeri mediteeriva olemusega musitseerimine Bachi IV partiitas D-duur, mis nii hästi seostus järgneva aariaga Händeli ooperist “Semele”… Kuulama pani kooslus viiul, teorb, tšello ja orel Bachi kantaadis BWV 36 just viiuli poolt välja pakutud strihhide ja teorbi sügava kõlapõhjaga, mis koos lauljaga lõid kauni sumedakõlalise rahu. On suur õnn, et siia kooslusse on kaasatud barokkoboe ning sellel musitseeriv Ele Raik. (Tiiu Levald, Sirp, 18.12.15, Estonia, whole article)
Pealkiri andis teada, et barokkansambli repertuaari kuulusid sel kontserdil teosed, mis loodud enne 1789. aastat. Kuna ajalugu tunneb seda kui Suure Prantsuse revolutsiooni ehk siis liberté, égalité, fraternité aastat, võivad need üllad sõnad kehtida ka Floridante koosseisu ja esituse kohta. Ansambli liikmed väärivad alati märkimist, kuna tegu on meie selle ala meistritega. Ele Raik (barokkoboe), Meelis Orgse (barokkviiul), Saale Fischer (klavessiin) ja Tõnu Jõesaar (barokktšello) on muidugi nimed, keda kõik barokisõbrad teavad, aga vaevalt on nad Hiiumaal igapäevased külalised. (Toomas Velmet, Sirp, 28.08.2015, Estonia, whole article)
Saale Fischeri tõlgendus oli kõrget klassi: väga hea muusikalise materjali organiseerimine, tehniline üleolek keerulises gigue’is. Tema klavessiinipuudutus on erakordselt elav, ökonoomne ja variantne. (Marju Riisikamp, Sirp, 6.02.2014, Estonia, whole article)